Soomes töötades tasub juba varakult mõelda sellele, kuidas end võimaliku töökaotuse korral rahaliselt kindlustada. Samuti on oluline teada, kust saab abi siis, kui tekivad probleemid tööandjaga, töötasuga või töötingimustega. Selleks on Soomes olemas töötuskassad (työttömyyskassat) ja ametiühingud (ammattiliitot). Kuigi need võivad olla omavahel seotud, täidavad nad erinevaid ülesandeid.
1. Kust saab Soomes töötuks jäädes toetust? Kui jääd töötuks või sind saadetakse ajutiselt palgata puhkusele ehk sundpuhkusele (lomautus), võib sul olla õigus saada töötushüvitist. Soomes on kaks peamist töötushüvitise süsteemi:
- Kela maksab üldist sotsiaalkindlustushüvitist (yleistuki) inimestele, kellel ei ole õigust sissetulekupõhisele töötushüvitisele.
- Töötuskassa maksab sissetulekupõhist töötushüvitist (ansiopäiväraha) neile, kes vastavad hüvitise saamise tingimustele.
Alates 1. maist 2026 asendas Kela üldine sotsiaalkindlustushüvitis (yleistuki) varasemad tööturutoetuse (työmarkkinatuki) ja põhitoetuse (peruspäiväraha) süsteemid. Kela makstava üldise sotsiaalkindlustushüvitise täissumma on 2026. aastal 37,21 eurot päevas ehk keskmiselt umbes 800 eurot kuus enne makse. Tegelik summa võib sõltuda sinu muudest tuludest ja hüvitise saamise tingimustest. Töötuskassa makstav sissetulekupõhine hüvitis sõltub sinu varasemast töötasust. See võib olla Kela hüvitisest märkimisväärselt suurem, kuid hüvitise suurus ei ole kõigil sama ega moodusta automaatselt 70% varasemast palgast.
Lisateave:
Miks tasub töötuskassaga liituda? Kui soovid võimaliku töötuks jäämise korral saada oma varasema sissetulekuga seotud hüvitist, tasub kaaluda töötuskassaga liitumist juba töötamise ajal. Oluline on teada, et hüvitise saamiseks peab täitma ka nõutava töötamise tingimuse.
2. Mis on töötuskassa ja kuidas sellega liituda? Soomes tegutseb mitu töötuskassat. Mõned neist on mõeldud kindlate kutsealade töötajatele, teised on avatud eri valdkondades töötavatele palgatöötajatele. Töötuskassasid on näiteks õpetajatele, teenindustöötajatele, tervishoiutöötajatele ja spetsialistidele. Ettevõtjatele on olemas eraldi töötuskassa. Oma töövaldkonnale sobiva töötuskassa leiad Soome töötuskassade liidu TYJ veebilehelt: https://www.tyj.fi/tyottomyyskassat/tyottomyyskassojen-yhteystiedot
Kuidas töötuskassaga liituda? Liitumiseks tuleb esitada avaldus valitud töötuskassa veebilehel. Enne liitumist kontrolli, kas sul on õigus selle kassa liikmeks saada ja milline on liikmemaks. 2026 aastal on näiteks järgmised aastamaksud:
- Aaria töötuskassa – 72 eurot;
- A-kassa – 96 eurot;
- YTK töötuskassa – 102 eurot.
Need on näited, mitte kõigi töötuskassade hinnad. Mõnes kassas sõltub liikmemaks sissetulekust. Oluline on teada: töötuskassaga liitumine ei anna automaatselt õigust sissetulekupõhisele töötushüvitisele. Palgatöötaja peab üldjuhul täitma 12 kuu töötamise tingimuse ajal, mil ta on töötuskassa liige. Arvesse võetakse töötasu ja kehtivaid tingimusi; kõik töötamise kuud ei pruugi arvestuda ühtemoodi. Kui oled juba töötuks jäänud, ei tasu eeldada, et töötuskassaga liitumine annab õiguse saada hüvitist tagasiulatuvalt. Uuri oma olukorda enne liitumist töötuskassast. Lisateave: https://www.tyj.fi/en/unemployment-security-system/earnings-related-allowance/eligibility-for-earnings-related-allowance/
3. Milleks on vajalikud ametiühingud? Ametiühingute peamine ülesanne on kaitsta töötajate huve ja toetada neid tööeluga seotud probleemide lahendamisel. Ametiühingust võib abi olla näiteks siis, kui:
- tööandja ei maksa kokkulepitud töötasu või puhkusetasu;
- tekib vaidlus töölepingu või töötingimuste üle;
- kahtlustad ebaseaduslikku vallandamist;
- koged töökohal ahistamist või diskrimineerimist;
- vajad nõu oma õiguste ja kohustuste kohta.
Ametiühingud esindavad sageli kindla valdkonna töötajaid. Näiteks on olemas ametiühingud ehitustöölistele, õpetajatele, teenindustöötajatele ja avaliku sektori töötajatele. Oma valdkonnale sobiva ametiühingu leidmisel võib abi olla veebilehest: https://www.liitot.fi
Kui palju maksab ametiühingusse kuulumine? Ametiühingu liikmemaks sõltub konkreetsest organisatsioonist ja selle reeglitest. Mõnes ametiühingus arvutatakse liikmemaks protsendina töötasust, teistes kasutatakse teistsugust maksesüsteemi.
Liikmemaksu eest võib saada näiteks:
- nõustamist tööõiguse ja töölepingutega seotud küsimustes;
- abi töövaidluste lahendamisel;
- tuge palga ja töötingimuste küsimustes;
- koolitusi ja muid liikmetele mõeldud teenuseid;
- erinevaid liikmesoodustusi.
Täpne teenuste valik ja õigus saada õigusabi sõltuvad ametiühingu tingimustest. Töötuskassa liikmelisus ja ametiühingu liikmelisus on kaks eri asja. Ametiühinguga liitumine ei ole sissetulekupõhise töötushüvitise saamiseks kohustuslik, kui kuulud eraldi töötuskassasse ja täidad selle tingimused.
4. Millised on Soome suuremad ametiühingute keskorganisatsioonid? Enamik Soome ametiühinguid kuulub ühe kolmest suuremast keskorganisatsioonist alla.
SAK – Suomen Ammattiliittojen Keskusjärjestö – SAK koondab paljusid tööstuse, ehituse, transpordi, teeninduse ja teiste valdkondade töötajaid. Veebileht: https://www.sak.fi/
STTK – Toimihenkilökeskusjärjestö – STTK ühendab paljusid spetsialiste ja töötajaid eri valdkondadest, sealhulgas avalikust sektorist, tööstusest ja teenindusest. Veebileht: https://www.sttk.fi/
Akava – Korkeakoulutettujen työmarkkinajärjestö – Akava ühendab peamiselt kõrgharidusega spetsialiste, näiteks õpetajaid, arste, insenere, juriste ja majandusvaldkonna töötajaid. Veebileht: https://akava.fi/
Kust saab abi ka siis, kui sa ei ole ametiühingu liige? Kui sul tekib küsimusi töölepingu, töötasu või muude tööelu probleemide kohta, tasub tutvuda ka SAKi pakutava nõustamisega. SAK pakub teavet ja nõustamist ka sisserändajatele. Võimaluste ja teenuse tingimustega saad tutvuda siin: https://www.sak.fi/tyoelama/maahanmuuttajat
Nõu võib küsida näiteks siis, kui:
- sa ei saa töölepingu sisust aru ja soovid selle enne allkirjastamist üle kontrollida;
- kahtlustad, et sulle ei ole makstud kogu kokkulepitud töötasu või puhkusetasu;
- soovid teada, milline on sinu valdkonnas tavapärane palgatase;
- sul on küsimusi tööaja, ületundide või puhkuse kohta;
- koged töökohal ahistamist või diskrimineerimist.
Enne nõustamisele pöördumist kontrolli teenusepakkujalt, millistel tingimustel nõustamist pakutakse ja kas sinu juhtumi puhul on võimalik saada õigusabi.
5. Millised tingimused peavad olema täidetud töötushüvitise saamiseks? Töötushüvitise saamiseks tuleb täita mitu tingimust.
1. Registreeri end töötuks tööotsijaks. Kui töö lõpeb või sind saadetakse sundpuhkusele, registreeri end esimesel võimalusel töötuks tööotsijaks Työmarkkinatori kaudu. Registreerimine on oluline nii Kela hüvitise kui ka töötuskassa hüvitise taotlemisel. Veebileht: https://tyomarkkinatori.fi/
2. Ole valmis vastu võtma sobivat tööd. Üldjuhul peab sul olema õigus otsida täistööajaga tööd ning sa pead täitma tööhõiveteenistuse määratud kohustusi.
3. Täida töötamise tingimus. Sissetulekupõhise töötushüvitise saamiseks peab palgatöötaja üldjuhul olema töötanud nõutud aja ning olnud selle aja jooksul töötuskassa liige. 2026 aastal on töötamise tingimus üldjuhul 12 kuud. Arvesse võetav töötasu ja kuude arvestamine sõltuvad kehtivatest reeglitest. Kui sa ei kuulu töötuskassasse või ei täida sissetulekupõhise hüvitise saamise tingimusi, võib sul olla õigus Kela makstavale üldisele sotsiaalkindlustushüvitisele.
4. Teavita oma olukorra muutustest. Kui alustad osalise tööajaga tööd, sinu töötunnid vähenevad või sind saadetakse sundpuhkusele, anna oma olukorrast kohe teada. Teatud tingimustel võib sul olla õigus kohandatud töötushüvitisele ka osalise tööajaga töötamise korral. Hüvitise saamise tingimused sõltuvad konkreetsest olukorrast, mistõttu tasub oma õigused alati Kela või töötuskassaga üle kontrollida.
6. Kui kaua makstakse sissetulekupõhist töötushüvitist? Sissetulekupõhise töötushüvitise maksmise maksimaalne kestus sõltub sinu varasemast töökogemusest ja teatud juhtudel ka vanusest. Üldreeglina:
- kui sinu töökogemus on kuni kolm aastat, makstakse hüvitist kuni 300 tööpäeva;
- kui töökogemus on üle kolme aasta, makstakse hüvitist kuni 400 tööpäeva;
- kui oled vähemalt 58-aastane ja sul on viimase 20 aasta jooksul vähemalt viis aastat töökogemust, võib sul olla õigus hüvitisele kuni 500 tööpäeva.
Need on maksimaalsed perioodid. Tegelik õigus hüvitisele sõltub kõigi kehtivate tingimuste täitmisest. Kui sissetulekupõhise hüvitise maksmise maksimaalne periood saab läbi, võib sul olla õigus taotleda Kelast üldist sotsiaalkindlustushüvitist. Lisateave: https://www.tyj.fi/tyottomyysturvajarjestelma/ansiopaivaraha/ansiopaivarahan-kesto/
Kokkuvõtteks. Soomes töötades tasub oma õiguste ja sotsiaalse kaitsega juba varakult tutvuda. Töötuskassa aitab kaitsta sinu sissetulekut võimaliku töötuks jäämise korral. Ametiühing aitab aga kaitsta sinu õigusi töösuhetes ning annab tuge tööelu probleemide lahendamisel. Need kaks võimalust täiendavad teineteist, kuid täidavad erinevaid ülesandeid. Töötuskassaga saad kindlustada end võimaliku töökaotuse vastu, ametiühingust võid aga saada abi töölepingu, palga ja töötingimustega seotud küsimustes. Ära jäta oma õiguste uurimist viimasele hetkele. Töötuskassaga liitumise aeg ja sinu töötamise ajalugu võivad mõjutada seda, millist hüvitist sul tulevikus on võimalik saada. Soovitus: uuri juba töötamise ajal, milline töötuskassa ja ametiühing sobivad sinu töövaldkonnaga kõige paremini. Nii saad teha teadliku otsuse ja olla paremini valmis ootamatuteks olukordadeks.
