Emakeel on inimese tunde keel.

Emakeel on seotud inimese emotsioonide ja sügavate sisemiste kogemustega. Kui inimesed räägivad isiklikel ja tundlikel teemadel, tagab emakeeles suhtlemine turvatunde ja heaolu. Me kõik soovime aegajalt nõuannet ning iga pere vajab mingil hetkel tuge. Pereks kasvamine, paarisuhte keerdkäigud ning lapsevanemaks olemine olid lihtsamad ülesanded kui inimesed elasid üheskoos vanemate ja vanavanemate, oma küla ja sugulastega. Tänases ühiskonnas on pered aga tihti üksi ja tugi tuleb ise leida. Elades teise keele ja kultuuri keskel, kasvab kergelt üksindus ning kahanevad jõuvarud probleemidega tegelemiseks.

Mida teeb nõustaja? Kas mul oleks vaja psühholoogi või terapeuti? Millist tuge võime saada vanematena?

Siin on erinevate teenuste/ spetsialistide sisu lahti seletatud. Igal spetsialistil on alati nö. oma käekiri ning erinevad tugivormid sobivad erinevatele inimestele. Loe ning tutvu kindlasti ka nõustajad ja terapeudid lehel eestikeelsete spetsialistidega Soomes.

Perenõustamine

Perenõustaja ülesanne on olla peegliks, selgitajaks ja turvaliseks mõttekaaslaseks olukordades, kus üksinda navigeerimine tundub liiga keeruline. Nõustaja juurde võib pöörduda kõikide eluoluliste küsimustega, mis puudutavad inimeseks, partneriks, lapsevanemaks või pereliikmeks olemist. Näiteks siis, kui:

argipäev tundub kaootiline või üle jõu käiv,
kasvatusteemad tekitavad ebakindlust või küsimusi,
koostöö kooli ja kodu vahel ei suju,
teismelise kasvamine paneb proovile kogu pere,
oma roll peres on ebaselge või muutunud,
paarisuhtes on pinget, erimeelsusi või kaugenemist,
oled loonud või elad kärgperes ja uued suhted vajavad selgust.
koostöövanemlus pärast lahkuminekut vajab toetust

Nõustaja poole võib pöörduda ka siis, kui lihtsalt tahad kellegagi asjad läbi arutada – et leida rahu, tasakaalu ja paremat mõistmist iseenda ja lähedastega.

Pereteraapia

Pereteraapia aitab perekonnal või indiviidil näha probleemidest ja takistustest kaugemale, leida üles ressursid/tugevused ja teraapia abil tekitada muutus. See tähendab, et pereteraapia on teraapiavorm, mida viib läbi pereterapeut, kes tegeleb peresüsteemi dünaamikaga, keskendudes peresiseste käitumis- ja suhteprobleemide lahendamisele süsteemselt. Selline lähenemine aidab leida perel uusi tõhusamaid viise üksteise paremaks mõistmiseks, toetamiseks ja arengukriisidega toimetulemiseks.

Nõustamine on efektiivne järgmiste võimalike raskuste korral:

elumuutusega kohanemine
pereliikme psüühiline seisund on halvenenud
pereliikme käitumisprobleemid teevad nõutuks
konfliktid pereliikmete vahel
psühhosomaatilised probleemid
seksuaalelu ja seksuaalne identiteet
tööelu ja karjääriga seotud probleemid

Lahutus ja koostöövanemluse plaan

Elu teeb oma keerdkäike ning statistika räägib, et umbes pooled abieludest lahutatakse. Ühiste laste olemasolul on aga oluline mõista ja meeles pidada, et see, mis ära lõpetatakse on paarisuhe, vanemlussuhe jätkub. Lapse jaoks on oluline, et argipäev oleks võimalikult turvaline, etteaimatav ja rahulik. Kui vanemad suudavad omavahel kokku leppida lapsega seotud praktilistes küsimustes, väheneb lapse sattumine vanematevaheliste pingete ja arusaamatuste keskele.

Mis on koostöövanemlusplaan ja miks on see lahkumineku korral oluline?

Koostöövanemlusplaan on vanemate ühine praktiline kokkulepe selle kohta, kuidas lapse igapäevaelu, vanemlik vastutus ja vanemate omavaheline koostöö pärast lahkuminekut korraldatakse.

Kui lasteasjade ametniku (lastenvalvoja) juures lepitakse tavaliselt kokku lapse hooldusõigus, elukoht, kohtumiskord ja elatis, siis koostöövanemlusplaan aitab läbi mõelda, kuidas need kokkulepped lapse igapäevaelus päriselt toimima hakkavad.

Koostöövanemlusplaan aitab vanematel suunata tähelepanu omavahelistelt konfliktidelt lapse vajadustele. Ennekõike on see lapse õigusi kaitsev kokkulepe.

Miks ei piisa ainult lasteasjade ametniku (lastenvalvoja) juures käimisest?

Lasteasjade ametniku (lastenvalvoja) juures tehtavad kokkulepped on väga olulised, sest need puudutavad lapse õiguslikku olukorda. Seal saab kokku leppida näiteks lapse hooldusõiguse, elukoha, kohtumiskorra ja elatise. Need kokkulepped ei lahenda aga alati kõiki igapäevaelus tekkivaid küsimusi. Näiteks võib ametlikus kokkuleppes olla kirjas, et laps on teise vanema juures üle nädalavahetuse, kuid see ei ütle veel, kes pakib lapse asjad, kuidas antakse edasi kooliinfo, kes ostab talveriided, kuidas toimitakse lapse haigestumise korral või kuidas vanemad suhtlevad, kui tekib erimeelsus.

Sellised praktilised küsimused võivad tekitada pärast lahkuminekut palju pingeid. Kui neid ei ole eelnevalt läbi räägitud, võivad väikesed igapäevased olukorrad kasvada suureks konfliktiks. Seetõttu on koostöövanemlusplaan oluline tööriist, mis aitab vanematel luua ühised mängureeglid ja vähendab arusaamatusi. Samuti aitab see lapsel kogeda, et kuigi vanemad ei ela enam koos, vastutavad nad tema heaolu eest jätkuvalt koos.

Koostöövanemlusplaan toetab lapse turvalist argipäeva

Hea koostöövanemlusplaan ei ole lihtsalt paber, vaid ühine arusaam sellest, kuidas vanemad lapse heaolu nimel koostööd teevad. Seda saab vajadusel muuta ja täiendada, kui lapse vanus, vajadused või pere olukord muutuvad.

Koostöövanemlusplaan aitab:

vähendada vanematevahelisi arusaamatusi;
ennetada konfliktide süvenemist;
muuta lapse argipäeva selgemaks ja etteaimatavamaks;
toetada lapse suhet mõlema vanemaga;
hoida tähelepanu lapse vajadustel, mitte vanemate omavahelistel pingetel;
valmistuda paremini lasteheaoluspetsialistiga (lastenvalvoja) kohtumiseks;
luua aluse toimivale koostöövanemlusele.

Koostöövanemlusplaani tegemine:

Esimene kohtumine. Vanemad kohtuvad spetsialistiga, koos või eraldi.
Vanemad täidavad kumbki oma poolsed ankeedid nädala jooksul.
Võimaluse korral spetsialist kohtub lapsega, et saada lapse nägemus olukorrast
Spetsialist koostab vanemate täidetud ankeetide ning lapsega kohtumise tähelepaneute põhjal koostöövanemlusplaani.
Teine kohtumine. Vanemad kohtuvad spetsialistiga et koos plaan läbi käia (vajadusel täiendada) ning allkirjastada.
Kolmas kohtumine. Kaks kuud peale kokkuleppe sõlmimist kohtuvad vanemad taas spetsialistiga, et analüüsida koostöövanemlusplaani toimivust.

Koostöövanemlusplaani tegemiseks kasutame spetsiaalseid ankeete, mis on koostatud psühholoogide ja juristide poolt. Meie ei arvuta elatise suurust.

Koostöövanemlusplaani tegemiseks saada meile sõnum

Millise spetsialisti poole pöörduda?

Pädevus või teenus	Psühholoog	Psühhiaater	Psühhoterapeut	Lühiterapeut	Terapeut / nõustaja
Vaimse tervise nõustamine ja tugi	✅	✅	✅	✅	✅
Psühholoogilised uuringud ja testid	✅	❌	❌	❌	❌
Psüühikahäire diagnoosimine arstina	❌	✅	❌	❌	❌
Ravimite määramine	❌	✅	❌	❌	❌
Erinevate loovate, süsteemsete ja kogemuslike meetodite kasutamine	✅	✅	✅	✅	✅
Ametinimetus Soomes kaitstud	✅	✅	✅	❌	❌
Kela hüvitis võimalik	Uuringutele teatud tingimustel	✅ Vastuvõtule	✅ Kinnitatud taastusravi korral	Üldjuhul ei	Üldjuhul ei
Heaolupiirkonna teenuseosak	Võimalik	Võimalik	Võimalik	Võimalik	Sõltub teenusest
Ise tasutav erateenus	✅	✅	✅	✅	✅

* Pädevus sõltub inimese tegelikust haridusest, kutseõigustest ja lisakoolitusest. Näiteks lühiterapeut võib olla ühtlasi psühholoog või psühhoterapeut. Tabel kirjeldab nimetatud rolle, mitte kõiki ühe inimese võimalikke kutsepädevusi.

**Heaolupiirkond võib rahastada näiteks psühholoogilist abi, lühiteraapiat või psühhoteraapiat. Kuid piirkond otsustab, milliseid teenuseid pakutakse ja millised teenuseosutajad kvalifitseeruvad.