Kas oled Soomes elanud juba aastaid või alles hiljuti Eestist Soome kolinud? Kas töötad, otsid tööd, kasvatad lapsi või on sinu peres õppivaid noori? Siis tasub kindlasti teada, millised muudatused ootavad Soome sotsiaaltoetuste süsteemi 2027. aastal. Soome valitsus on kavandanud mitmeid muudatusi, mis mõjutavad nii Soome kodanikke kui ka siin
elavaid välismaalasi, sealhulgas eestlasi. Kõige rohkem küsimusi tekitavad uued kolmeaastase elamisaja nõuded, töötute üldtoetuse võimalik vähendamine, koduse lapsehoiutoetuse tingimused ning õppurite toetuste ümberkorraldamine. Aga kas Eesti kodanikul on samad õigused kui soomlasel? Kas Eestis elatud aastad lähevad arvesse? Kas juba Soomes elavad inimesed võivad toetustest ilma jääda? Vaatame need küsimused ükshaaval läbi.
(Artikkel põhineb Kela 2026. aasta oktoobris avaldatud teabel. Osa muudatustest on kinnitatud, osa on veel seaduseelnõud.)
1. Kas Eesti kodanikul on Soomes õigus Kela toetustele?
Alustame kõige olulisemast. Eesti kodanik on Euroopa Liidu kodanik ning tal on õigus Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevale võrdsele kohtlemisele. See aga ei tähenda, et iga Soome kolinud Eesti kodanik saaks automaatselt kõiki Kela toetusi. Õigus konkreetsele toetusele võib sõltuda näiteks sellest:
– Kas inimene elab Soomes alaliselt või ajutiselt.
– Kas ta töötab Soomes ja milline on tema töösuhe.
– Kui kaua ta on elanud Soomes või teistes EL-i riikides.
– Kas ta vastab konkreetse toetuse saamise tingimustele.
– Milline on tema sissetulek ja perekondlik olukord.
Näiteks võib Eestis elav ja Soomes töötav inimene kuuluda teatud hüvitiste osas Soome sotsiaalkindlustussüsteemi, kuigi tema püsiv elukoht on Eestis. Samal ajal ei pruugi Soome kolinud töötu saada kohe kõiki elukohapõhiseid toetusi. Seega ei ole määrav üksnes kodakondsus, vaid inimese tegelik olukord ning Soome ja
Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse reeglid.
2.Kolmeaastase elamisaja nõue – kas Eestis elatud aastad lähevad arvesse?
Jah, ja see on eestlaste jaoks väga oluline! Mitme 2027. aasta muudatuse puhul võetakse arvesse mitte ainult Soomes, vaid ka teistes Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna riikides elatud aega. See tähendab, et Eestis elatud aastad võivad aidata täita kolmeaastase elamisaja nõuet.
– > Näide: Eestist Soome koliv lapsevanem. -> Mari on 35-aastane Eesti kodanik. Ta on elanud kogu täiskasvanuea Eestis ning kolib 2027. aasta veebruaris koos kaheaastase lapsega Soome. Kas ta peab enne koduse lapsehoiutoetuse saamist kolm aastat Soomes elama? Ei, üksnes kolmeaastase elamisaja nõude tõttu mitte. Kuna Mari on elanud Eestis üle kolme aasta pärast 16-aastaseks saamist, võib see nõue olla täidetud juba Soome kolides. Loomulikult peavad olema täidetud ka ülejäänud koduse lapsehoiutoetuse tingimused. See on oluline erinevus võrreldes olukorraga, kus inimene kolib Soome riigist, mille elamisaega vastava nõude täitmisel arvesse ei võeta.
3.Koduse lapsehoiutoetuse tingimused muutuvad 1. jaanuaril 2027
See muudatus on juba Soome parlamendis heaks kiidetud. Koduse lapsehoiutoetuse (kotihoidon tuki) saamiseks peab lapsevanem olema pärast 16-aastaseks
saamist elanud vähemalt kolm aastat Soomes või mõnes teises EL-i või EMP riigis. Lisaks võib toetust saada ainult lapse vanem, kes hoolitseb lapse eest ise.
Kes võivad toetusest ilma jääda? Muudatus võib mõjutada eelkõige neid peresid, kus:
- Toetust taotleb inimene, kes ei ole lapse vanem.
- Lapse eest hoolitseb keegi teine ning toetust taotlev vanem ei täida isikliku hooldamise nõuet.
- Pärast 1. jaanuari 2027 Soome kolinud vanem ei täida kolmeaastase elamisaja nõuet.
Aga tähelepanu! Uus kolmeaastase elamisaja nõue ei puuduta enne 1. jaanuari 2027 Soome kolinud inimesi ega alla 19-aastaseid taotlejaid. Enne seaduse jõustumist alanud toetuse maksmise perioodid jätkuvad varasemate tingimuste järgi. Uusi tingimusi võetakse arvesse uute ja jätkutaotluste puhul.
Mida see tähendab eestlastele?
Kui oled aastaid Eestis elanud ning kolid nüüd Soome, ei tähenda uus seadus automaatselt, et pead kolm aastat toetust ootama. Eestis elatud aeg võib nõude täita. Samas ei taga see iseenesest õigust toetusele – Kela hindab ka ülejäänud tingimusi.
4. Töötute üldtoetus – kes võib saada vähem raha?
See on üks olulisemaid kavandatavaid muudatusi. Alates 1. aprillist 2027 soovib Soome valitsus muuta töötutele makstava üldtoetuse (yleistuki) tingimusi.
Kavandatud muudatuse kohaselt võiks toetust vähendada inimesel, kes ei täida töötamise põhjal tekkinud töötuskindlustuse tingimust (työssäoloehto) ning kelle arvestatav elamisaeg on viimase kümne aasta jooksul alla kolme aasta. Arvesse läheks ka elamine teistes EL-i ja EMP riikides ning Šveitsis.
Kui suur oleks toetus?
2027. aastaks avaldatud summad on:
– Tavaline üldtoetus: 37,21 € päevas
– Vähendatud üldtoetus ehk lõimumistoetus: 34,40 € päevas
Vahe on 2,81 eurot päevas.
Kui toetust makstakse 21,5 päeva eest kuus, oleks arvestuslik erinevus ligikaudu 60,42 eurot kuus enne makse ja muid võimalikke arvestusi.
-> Näide: Eestist Soome tööle tulnud inimene. -> Andres on elanud viimased kümme aastat Eestis ja kolib 2027. aasta mais Soome. Mõne aja pärast jääb ta töötuks.
Kas talle hakatakse automaatselt maksma vähendatud üldtoetust? Ei. Eestis elatud aastad lähevad arvesse ning kolmeaastane elamisaja nõue võib olla täidetud. Lisaks peab Kela hindama, kas Andresel üldse on õigus üldtoetusele ja kas tema puhul on täidetud muud tingimused.
Väga oluline erand!
Kela selgituse järgi puudutaks kavandatud vähendatud üldtoetuse kord ainult inimesi, kes kolivad Soome pärast seaduse jõustumist.
Seega ei tähenda see, et kõik juba Soomes elavad eestlased, kes saavad töötutoetust, hakkaksid 2027. aasta aprillis automaatselt vähem raha saama.
Tegemist on veel valitsuse ettepanekuga, mitte lõplikult kinnitatud muudatusega.
5. Kas soome keele oskus võib mõjutada töötutoetuse suurust?
Jah, kavandatud süsteemis võib keeleoskus olla oluline. Valitsuse ettepaneku järgi ei vähendataks üldtoetust näiteks siis, kui inimene:
– On tõendanud piisavat soome või rootsi keele oskust tööhõiveasutuse määratud viisil.
– On omandanud nõutava hariduse soome, rootsi või saami keeles.
– Ei saa puude või muu võrreldava põhjuse tõttu keeleoskust tõendada.
Ka teatud emakeele erandid on ettepanekus ette nähtud.
Mida see eestlaste jaoks tähendab?
Kui inimene ei täida kolmeaastase elamisaja või töötamise tingimusi, võib piisava soome või rootsi keele oskuse tõendamine aidata säilitada õiguse täismääras üldtoetusele.
Kuid üksnes sellest, et inimene räägib igapäevaselt soome keelt, ei pruugi piisata. Oluline on, kuidas keeleoskust ametlikult tõendatakse. Seetõttu tasub tööotsijatel pöörata tähelepanu keeleõppele ja olemasolevatele keeleoskust tõendavatele dokumentidele.
6. Õppetoetuste muudatused – mida peaksid teadma eestlastest lapsevanemad?
Alates 1. augustist 2027 on kavandatud ulatuslik õppetoetuste reform.
Valitsus soovib asendada praeguse õppetoetuse seaduse uue õppimishüvitiste seadusega.
Muudatused puudutaksid muu hulgas:
- Õppetoetust (opintoraha)
- Õppuri eluasemelisa (asumislisä)
- Koolisõidutoetust (koulumatkatuki)
- Õppelaenu riiklikku tagatist
- Õppelaenu hüvitist
- Õppematerjalide lisatoetust
Viimane on uue süsteemi raames kavandatud kaotada. Miks on see oluline just eestlastele? Soomes elab palju Eesti peresid, kelle lapsed õpivad põhikoolis, gümnaasiumis, kutsekoolis või kõrgkoolis. Kui noor saab 17 või 18 aastat vanaks, võivad tema õigused erinevatele toetustele muutuda. Näiteks lõpeb Soomes lapsetoetuse maksmine lapse 17-aastaseks saamisel, kuid õppetoetuse saamine ei alga tingimata automaatselt. Õppetoetuse õigust võivad mõjutada noore vanus, õpingute liik, elukoht, vanemate sissetulek ning muud seaduses sätestatud tingimused. Oluline on mitte eeldada, et lapsetoetuse lõppedes hakkab Kela automaatselt maksma sama suurt või suuremat õppetoetust.
Iseseisvalt elava 18-aastase õppuri õppetoetuse avaldatud määr 2027. aastal on 279,38 eurot kuus. Lõplik summa ja õigus toetusele sõltuvad siiski individuaalsetest tingimustest.
7. Hea uudis erivajadustega ja tsöliaakiaga noortele
Kõik 2027. aasta muudatused ei tähenda piiranguid. Mõne toetuse saajate ring hoopis laieneb. Alates 1. jaanuarist 2027 hõlmab lapse puudetoetus (lapsen vammaistuki) ka 16–17-aastaseid noori. Varem oli selle toetuse vanusepiir alla 16 aasta.
Täiskasvanu puudetoetuse (aikuisen vammaistuki) vanuse alampiir tõuseb 18 aastani.
Eraldi oluline muudatus tsöliaakiaga noortele
16–17-aastastel noortel, kellel on diagnoositud tsöliaakia või nahatsöliaakia ja kes järgivad gluteenivaba dieeti, tekib õigus taotleda lapse põhipuudetoetust.
2027. aastal on selle toetuse põhimäär 112,99 eurot kuus. See võib olla oluline abi peredele, kellel tuleb katta gluteenivaba toitumisega seotud kulusid. Samuti laieneb vanemate õigus erihooldushüvitisele (erityishoitoraha) 16–17-aastase lapse ravi või rehabilitatsiooniga seotud töölt puudumise korral.
Kui sinu peres kasvab 16–17-aastane erivajadusega või tsöliaakiaga noor, tasub kindlasti kontrollida, kas tal tekib 2027. aastal õigus toetusele.
8. Toimetulekutoetus ja üürikulud – miks on oluline elukoht?
Alates 1. jaanuarist 2027 muutuvad toimetulekutoetuse (toimeentulotuki) arvestamisel aktsepteeritavate eluasemekulude omavalitsuspõhised ülempiirid. See puudutab ka eestlasi, kes saavad Kelast toimetulekutoetust. Mõnes omavalitsuses võivad lubatud eluasemekulud suureneda, teises väheneda.
-> Näide: Vantaal elav pere. -> Oletame, et pere elab Vantaal üürikorteris ja saab Kelast toimetulekutoetust. Kui nende pere suurusele vastav lubatud eluasemekulude ülempiir muutub, võib muutuda ka toetuse arvutamisel arvesse võetav üürisumma. See ei tähenda automaatselt, et kogu toetus väheneb või suureneb sama summa võrra.
Kela arvestab toetuse määramisel pere sissetulekuid, vara ja aktsepteeritavaid kulusid. Seetõttu on oluline kontrollida just oma elukohajärgseid piirmäärasid.
Üksi elava täiskasvanu toimetulekutoetuse põhiosa tõuseb 2027. aastal 591,56 euroni kuus. See on toetuse arvutamise alus, mitte automaatselt igale inimesele makstav rahasumma.
9. Kas lastetoetused vähenevad?
2027. aastal Soome lapsetoetuste (lapsilisä) summasid ei suurendata, kuid Kela avaldatud muudatuste ülevaates ei ole ette nähtud ka üldist lapsetoetuse vähendamist.
Elatistoetust (elatustuki) ja elatisraha (elatusapu) korrigeeritakse elukalliduse indeksi alusel. See on oluline näiteks üksikvanematele, kelle lapse teine vanem ei maksa elatist või kellel on õigus Kela elatistoetusele. Ka siin sõltub toetuse saamine konkreetsetest tingimustest.
10. Kes on 2027. aasta muudatuste tõttu kõige suuremas riskirühmas?
Kõige tähelepanelikumad peaksid olema järgmised inimesed ja pered.
- Hiljuti Soome kolinud inimesed – Eriti need, kelle varasem elamisaeg ei lähe konkreetse toetuse kolmeaastase nõude täitmisel arvesse.
- Töötud, kellel puudub piisav tööstaaž – Kui kavandatav üldtoetuse muudatus jõustub, võib teatud pärast jõustumist Soome kolinud inimeste toetus olla väiksem.
- Pered, kus lapse eest hoolitseb muu inimene kui vanem – Koduse lapsehoiutoetuse uued tingimused võivad mõjutada õigust toetusele.
- Õppivate noorte pered – Õppetoetuste kavandatav reform võib muuta toetuste tingimusi ja mõne toetuse kättesaadavust.
- Toimetulekutoetust saavad üürnikud – Eluasemekulude uued ülempiirid võivad mõjutada toetuse suurust.
Samas ei tähenda ühtegi neist olukordadest automaatselt toetuse kaotamist. Otsustav on konkreetse inimese õigus toetusele.
11. Kelle õigused hoopis laienevad?
2027. aasta toob ka positiivseid muudatusi.
16–17-aastased erivajadusega noored saavad kuuluda lapse puudetoetuse saajate hulka.
16–17-aastased tsöliaakiaga noored võivad saada õiguse lapse põhipuudetoetusele.
Ravi või rehabilitatsiooni vajavate 16–17-aastaste laste vanemad võivad saada õiguse erihooldushüvitisele.
Väiksema sissetulekuga inimesed saavad kasutada Kela intressivaba ravimilaenu laiendatud sissetulekupiiri alusel, mis tõuseb 2200 euroni kuus.
Üle 65-aastased inimesed võivad saada rohkem võimalusi eraarsti ja füsioteraapia teenuste kasutamiseks, kui valitsuse kavandatav laiendus jõustub.
Lisaks tõusevad mitmed indeksiga seotud toetused, sealhulgas osa pensionidest ja puudetoetustest.
12. Mida peaks Soomes elav eestlane enne 2027. aastat tegema?
Kõige olulisem on mitte sattuda paanikasse, vaid kontrollida oma õigusi.
Soovitan teha viis asja:
- Kontrolli OmaKela teenuses, milliseid toetusi praegu saad ja millised on nende tingimused.
- Kui oled hiljuti Soome kolinud, selgita välja, kas Eestis elatud aeg läheb sinu toetuse puhul
arvesse. - Kui oled töötu, kontrolli oma õigust üldtoetusele ning töötamise ja elamisaja tingimusi.
- Kui peres on 16–18-aastane noor, vaata üle tema võimalikud õppetoetused ja puudetoetused.
- Kui saad toimetulekutoetust, kontrolli 2027. aasta eluasemekulude ülempiire oma omavalitsuses.
Vajadusel küsi Kelalt kirjalikku selgitust, eriti kui sinu olukord hõlmab nii Eestis kui ka Soomes töötamist või elamist.
❤️ Kokkuvõtteks – kas eestlastel läheb Soomes 2027. aastal raskemaks? Sellele küsimusele ei ole ühest vastust. Mõne inimese jaoks muutuvad toetuste saamise tingimused rangemaks. Teiste jaoks laienevad õigused või suurenevad toetussummad. Eestlaste seisukohast on eriti oluline teadmine, et paljude elamisajaga seotud tingimuste puhul saab
arvesse võtta ka Eestis elatud aastaid. See võib olla määrava tähtsusega näiteks 2027. aastal Soome kolivatele peredele.
Samuti ei tohi unustada, et Euroopa Liidu kodanikuks olemine annab teatud õigused, kuid ei vabasta automaatselt konkreetsete toetuste saamise tingimustest.
Sotsiaalkindlustuse reeglid on keerulised ja iga inimese olukord erinev. Seepärast tasub enne toetuse taotlemist, sellest loobumist või Soome kolimise otsustamist
uurida oma õigusi ametlikest allikatest. Soomes elades on oluline teada mitte ainult oma kohustusi, vaid ka oma õigusi!
Ja vahel võib üks õigel ajal saadud infokild aidata perel säästa sadu eurosid või saada toetust, mille olemasolust varem ei teatud.
-> Kasutatud allikad
- Kela – Sosiaaliturvaan on tulossa monia muutoksia vuonna 2027 https://www.kela.fi/ajankohtaista/sosiaaliturvaan-on-tulossa-monia-muutoksia-vuonna-2027
- Kela – Kotihoidon tuen ehdot muuttuvat 1.1.2027 https://www.kela.fi/ajankohtaista/kotihoidon-tuen-ehdot-muuttuvat-1.1.2027
- Kela – Hallitus esittää alennettua yleistukea eli kotoutumistukea alle 3 vuotta Suomessa asuneille https://www.kela.fi/ajankohtaista/hallitus-esittaa-alennettua-yleistukea-eli-kotoutumistukea-alle-3-vuotta-suomessa-asuneille
- Kela – Hallitus esittää muutoksia opiskelijoiden tukiin 1.8.2027 alkaen https://www.kela.fi/ajankohtaista/hallitus-esittaa-muutoksia-opiskelijoiden-tukiin-1.8.2027-alkaen
- Artikli koostamise kuupäev: 28.10.2026. Enne toetuse taotlemist tuleb kontrollida kehtivaid tingimusi Kela ametlikult veebilehelt.
Kas teadsid, et Eestis elatud aastad võivad aidata täita Soome toetuste kolmeaastase elamisaja nõuet?
Jaga seda artiklit teiste Soomes elavate eestlastega! Võib-olla on just sinu sõprade või tuttavate seas keegi, kelle jaoks see info on väga oluline. ❤️


