Emakeel on inimese tunde keel.
Emakeel on seotud inimese emotsioonide ja sügavate sisemiste kogemustega. Kui inimesed räägivad isiklikel ja tundlikel teemadel, tagab emakeeles suhtlemine turvatunde ja heaolu.
Me kõik soovime aegajalt nõuannet ning iga pere vajab mingil hetkel tuge. Pereks kasvamine, paarisuhte keerdkäigud ning lapsevanemaks olemine olid lihtsamad ülesanded kui inimesed elasid üheskoos vanemate ja vanavanemate, oma küla ja sugulastega. Tänases ühiskonnas on pered aga tihti üksi ja tugi tuleb ise leida. Elades teise keele ja kultuuri keskel, kasvab kergelt üksindus ning kahanevad jõuvarud probleemidega tegelemiseks. Just seetôttu vajame kohta, kus meid kuuldakse meie oma keeles. Kohta, kus ei pea tõlkima oma mõtteid ega emotsioone; kus ei pea selgitama, mida tähendab kaugel perest elamine, kultuuride vaheline segadus või kahe kodumaa vahel jagunemine.
Perenõustamine
Perenõustaja ülesanne on olla peegliks, selgitajaks ja turvaliseks mõttekaaslaseks olukordades, kus üksinda navigeerimine tundub liiga keeruline. Nõustaja juurde võib pöörduda kõikide eluoluliste küsimustega, mis puudutavad inimeseks, partneriks, lapsevanemaks või pereliikmeks olemist. Näiteks siis, kui:
- argipäev tundub kaootiline või üle jõu käiv,
- kasvatusteemad tekitavad ebakindlust või küsimusi,
- koostöö kooli ja kodu vahel ei suju,
- teismelise kasvamine paneb proovile kogu pere,
- oma roll peres on ebaselge või muutunud,
- paarisuhtes on pinget, erimeelsusi või kaugenemist,
- oled loonud või elad kärgperes ja uued suhted vajavad selgust.
- koostöövanemlus pärast lahkuminekut vajab toetust
Nõustaja poole võib pöörduda ka siis, kui lihtsalt tahad kellegagi asjad läbi arutada – et leida rahu, tasakaalu ja paremat mõistmist iseenda ja lähedastega.
Pereteraapia
Pereteraapia aitab perekonnal või indiviidil näha probleemidest ja takistustest kaugemale, leida üles ressursid/tugevused ja teraapia abil tekitada muutus. See tähendab, et pereteraapia on teraapiavorm, mida viib läbi pereterapeut, kes tegeleb peresüsteemi dünaamikaga, keskendudes peresiseste käitumis- ja suhteprobleemide lahendamisele süsteemselt. Selline lähenemine aidab leida perel uusi tõhusamaid viise üksteise paremaks mõistmiseks, toetamiseks ja arengukriisidega toimetulemiseks.
Nõustamine on efektiivne järgmiste võimalike raskuste korral:
- elumuutusega kohanemine
- pereliikme psüühiline seisund on halvenenud
- pereliikme käitumisprobleemid teevad nõutuks
- konfliktid pereliikmete vahel
- psühhosomaatilised probleemid
- seksuaalelu ja seksuaalne identiteet
- tööelu ja karjääriga seotud probleemid
Lahutus ja koostöövanemluse plaan
Elu teeb oma keerdkäike ning statistika räägib, et umbes pooled abieludest lahutatakse. Ühiste laste olemasolul on aga oluline mõista ja meeles pidada, et see, mis ära lõpetatakse on paarisuhe, vanemlussuhe jätkub. Lapse jaoks on oluline, et argipäev oleks võimalikult turvaline, etteaimatav ja rahulik. Kui vanemad suudavad omavahel kokku leppida lapsega seotud praktilistes küsimustes, väheneb lapse sattumine vanematevaheliste pingete ja arusaamatuste keskele.
Mis on koostöövanemlusplaan ja miks on see lahkumineku korral oluline?
Koostöövanemlusplaan on vanemate ühine praktiline kokkulepe selle kohta, kuidas lapse igapäevaelu, vanemlik vastutus ja vanemate omavaheline koostöö pärast lahkuminekut korraldatakse.
Kui lasteheaoluspetsialisti (lastenvalvoja) juures lepitakse tavaliselt kokku lapse hooldusõigus, elukoht, kohtumiskord ja elatis, siis koostöövanemlusplaan aitab läbi mõelda, kuidas need kokkulepped lapse igapäevaelus päriselt toimima hakkavad.
Koostöövanemlusplaan aitab vanematel suunata tähelepanu omavahelistelt konfliktidelt lapse vajadustele. Ennekõike on see lapse õigusi kaitsev kokkulepe.
Miks ei piisa ainult lasteheaoluspetsialisti (lastenvalvoja) juures käimisest?
Lasteheaoluspetsialisti (lastenvalvoja) juures tehtavad kokkulepped on väga olulised, sest need puudutavad lapse õiguslikku olukorda. Seal saab kokku leppida näiteks lapse hooldusõiguse, elukoha, kohtumiskorra ja elatise. Need kokkulepped ei lahenda aga alati kõiki igapäevaelus tekkivaid küsimusi. Näiteks võib ametlikus kokkuleppes olla kirjas, et laps on teise vanema juures üle nädalavahetuse, kuid see ei ütle veel, kes pakib lapse asjad, kuidas antakse edasi kooliinfo, kes ostab talveriided, kuidas toimitakse lapse haigestumise korral või kuidas vanemad suhtlevad, kui tekib erimeelsus.
Sellised praktilised küsimused võivad tekitada pärast lahkuminekut palju pingeid. Kui neid ei ole eelnevalt läbi räägitud, võivad väikesed igapäevased olukorrad kasvada suureks konfliktiks. Seetõttu on koostöövanemlusplaan oluline tööriist, mis aitab vanematel luua ühised mängureeglid ja vähendab arusaamatusi. Samuti aitab see lapsel kogeda, et kuigi vanemad ei ela enam koos, vastutavad nad tema heaolu eest jätkuvalt koos.
Koostöövanemlusplaan toetab lapse turvalist argipäeva
Hea koostöövanemlusplaan ei ole lihtsalt paber, vaid ühine arusaam sellest, kuidas vanemad lapse heaolu nimel koostööd teevad. Seda saab vajadusel muuta ja täiendada, kui lapse vanus, vajadused või pere olukord muutuvad.
Koostöövanemlusplaan aitab:
- vähendada vanematevahelisi arusaamatusi;
- ennetada konfliktide süvenemist;
- muuta lapse argipäeva selgemaks ja etteaimatavamaks;
- toetada lapse suhet mõlema vanemaga;
- hoida tähelepanu lapse vajadustel, mitte vanemate omavahelistel pingetel;
- valmistuda paremini lasteheaoluspetsialistiga (lastenvalvoja) kohtumiseks;
- luua aluse toimivale koostöövanemlusele.
Koostöövanemlusplaani tegemine:
- Esimene kohtumine. Vanemad kohtuvad spetsialistiga, koos või eraldi.
- Vanemad täidavad kumbki oma poolsed ankeedid nädala jooksul.
- Võimaluse korral spetsialist kohtub lapsega, et saada lapse nägemus olukorrast
- Spetsialist koostab vanemate täidetud ankeetide ning lapsega kohtumise tähelepaneute põhjal koostöövanemlusplaani.
- Teine kohtumine. Vanemad kohtuvad spetsialistiga et koos plaan läbi käia (vajadusel täiendada) ning allkirjastada.
- Kolmas kohtumine. Kaks kuud peale kokkuleppe sõlmimist kohtuvad vanemad taas spetsialistiga, et analüüsida koostöövanemlusplaani toimivust.
Koostöövanemlusplaani tegemiseks kasutame spetsiaalseid ankeete, mis on koostatud psühholoogide ja juristide poolt. Meie ei arvuta elatise suurust.
Konsultatsioon spetsialistidele
Eesti ja Soome vahel liikuvate perede seas tuleb aeg-ajalt ette koostöö vajadust kahe maa eriala spetsialistide vahel. Et kolimise käigus erivajaduste olukorras perede tugisüsteem oleks jätkuv, on vaja infot ning koostööd. Teinekord on vaja selgitada millised on lapse või noore võimalikud tulevased elutingimused teises riigis või toetada vanemlike oskusi. Pakume varajase sekkumise spetsialisti teenust, mille täpne sisu ja eesmärgid on võimalik asetada vastavalt vajadusele.
