Ma olen olnud ema üle 26 aasta. Selle ajaga olen õppinud nii siin- kui sealpool lahte, töötanud laste ja lapsevanematega, kuulanud sadu lugusid ja näinud väga erinevaid peresid. Aga kõige rohkem olen ma kasvanud ikkagi läbi omaenda laste. See on üks kummaline ja ilus peegel: ühel hetkel märkad oma lapses iseennast ja see võib olla ehmatav… ja järgmisel hetkel nii südamest soojendav, et tahaks korraks aja seisma panna.
Teismelisega on see vahel eriti terav: see pilk, mis ütleb “ema, ära dramatiseeri”, või see uks, mis sulgub veidi tugevamini, kui sa lootsid. Ja siis ühel täiesti tavalisel õhtul kuuled köögist: “Kas ma võin sulle midagi rääkida?” — ja sa saad aru, et ta lihtsalt õpib uut moodi olema. Beebiga on teistpidi: ta ei vaja pikki selgitusi, vaid sinu rahu ja kohalolekut. See hetk, kui ta sinu rinnal lõpuks lõdvestub, meenutab mulle alati, et kõige olulisemad “oskused” ei ole trikid, vaid turvalisus, rütm ja armastav tähelepanu.
Soomes elades olen ma mitu korda mõelnud, kui palju energiat läheb vahel lihtsalt “tõlkimisele” — mitte ainult keelele, vaid ka kultuurile, kommetele ja ootustele. Ja siis on vanemlus, mis on niigi päris suur töö. Sellepärast on mulle endale nii tähenduslik, et Lapsevanemate kool toimub eesti keeles. Emakeeles tulevad asjad välja täpsemalt ja pehmemalt. Sa ei pea otsima sõnu, sa saad otsida mõtet ja tunnet. Ja kui vanem saab oma emakeelt hoida ja kasutada, toetab see ka last — tugev oma keel ja identiteet annavad lapsele parema vundamendi kasvada mitmekeelseks ja kohaneda uues keskkonnas.
Ja emakeel ei ole ainult “tunne”. Soomes on rõhutatud, et igaühel on õigus oma keelt ja kultuuri hoida ning arendada – ja lapse emakeele toetamine aitab ka ühiskonda lõimumisel. Kui me anname endale loa kasvatada ja kasvada kahe kultuuri vahel, siis ei ole see “kas siin või seal” – see võib olla nii-siis-kui-ka.
Lapsevanemaks ei sünnita – lapsevanemaks õpitakse. Mitte raamatust perfektselt, vaid elust päriselt. Mõni periood on pehmem, mõni on pingeline. Mõnikord tunned, et saad hakkama, ja järgmisel nädalal avastad end sama vana mustri otsast: ärritud, tõlgendad, eeldad, väsid. Meie kursus ongi mõeldud selleks, et võtta korraks hoog maha ja vaadata: mis tegelikult toimub minu sees ja meie peres?
Mis teevad selle koolituse eriliseks?
- Turvaline ruum, kus ei pea “tubli olema”. Väike grupp ja rahulik tempo. Sa saad küsida, jagada ja kuulata – ilma hinnanguta.
- Praktilised oskused, mitte ainult “hea mõte”. Me ei räägi vanemlusest kui ideaalist. Me harjutame: kuidas kuulata, kuidas kõneleda nii, et teine päriselt kuuleb.
- Eesti lapsevanem Soomes – päriselt. See “vahepealne” kogemus on paljudele tuttav: kodused väärtused, Soome süsteem, kaks keelt, erinevad ootused. Kui mõni asi on sul seni olnud “lihtsalt minu eripära”, siis grupis võib ta muutuda millekski, mida saab sõnastada – ja sealt edasi ka juhtida.
Uuringud ja kogemus kinnitavad üht: mitmekeelsusel on lapsele kasu, see toetab õppimist ja kognitiivseid oskusi – ja annab elus laiema valikuruumi. Aga vanema jaoks tähendab mitmekeelsus sageli ka lisakoormust: pidev kohanemine, seletamine, vahendamine. Seepärast on oluline, et ka vanemal oleks koht, kus teda hoitakse.
Tule ja sukeldume lapsevanema mitmekihilisse maailma üheskoos.
