{"id":2904,"date":"2026-10-05T18:38:58","date_gmt":"2026-10-05T15:38:58","guid":{"rendered":"https:\/\/eestiperedsoomes.fi\/?p=2904"},"modified":"2026-10-05T18:42:41","modified_gmt":"2026-10-05T15:42:41","slug":"lahisuhtevagivald","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/eestiperedsoomes.fi\/fi\/lahisuhtevagivald\/","title":{"rendered":"L\u00c4HISUHTEV\u00c4GIVALD"},"content":{"rendered":"<h1 class=\"wp-block-heading\">Armastust ei pea v\u00e4lja teenima \u2013 ka siis, kui oled seda kogu elu teinud<\/h1>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Kui inimene pole saanud kogeda, et teda armastatakse tema enda p\u00e4rast, v\u00f5ib armastusest saada midagi, mille nimel tuleb pidevalt pingutada. Olla tublim, meeldivam, vajalikum. M\u00e4rgata teise soove enne enda omi. Vahel j\u00e4tkub see pingutus ka suhtes, kus hoolimise asemel on \u00fcha rohkem kontrolli, alandamist ja hirmu.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ps\u00fchhoterapeut Kene Truve kirjeldab, kuidas lapsep\u00f5lves kujunenud arusaam l\u00e4hedusest v\u00f5ib m\u00f5jutada t\u00e4iskasvanuea suhteid. Videovestluses avame koos Kenega neid seoseid: kuidas v\u00f5ib inimene suhet alles hoides kaotada kontakti oma soovide, piiride ja tundega, et ka tema on v\u00e4\u00e4rtuslik?<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Laps ei pea armastust \u00e4ra teenima<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Laps vajab kogemust, et ta on hoitud ja oluline ka siis, kui ta midagi ei saavuta, kedagi ei r\u00f5\u00f5musta ega ole k\u00f5igega n\u00f5us. Kui seda kindlust napib, v\u00f5ib ta hakata otsima viise t\u00e4helepanu ja l\u00e4heduse saamiseks. Kene kirjeldab, et m\u00f5ned lapsed p\u00fc\u00fcavad olla eriti head ja kuulekad, j\u00e4lgides vanemate meeleolu ning kohandades oma k\u00e4itumist selle j\u00e4rgi. Teised otsivad t\u00e4helepanu trotsi v\u00f5i agressiivsuse kaudu. M\u00f5ni eemaldub, sest l\u00e4hedus on olnud seotud haigetsaamisega. Erinevate k\u00e4itumisviiside taga v\u00f5ib olla sama vajadus: olla m\u00e4rgatud ja armastatud. Nii v\u00f5ib kujuneda arusaam, et inimese v\u00e4\u00e4rtus s\u00f5ltub teiste rahulolust. T\u00e4iskasvanuna v\u00e4ljendub see n\u00f5udmises veel rohkem pingutada: kui olen piisavalt m\u00f5istev, tubli v\u00f5i kannatlik, siis l\u00f5puks mind armastatakse. Ka palju t\u00e4helepanu saav laps v\u00f5ib tunda, et peab vastama vanema vajadustele ja ootustele. K\u00fcsimus pole selles, et last v\u00f5iks liiga palju armastada, vaid selles, kas tal on lubatud kasvada eraldi inimeseks, kelle soovid v\u00f5ivad vanema omadest erineda.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Vahel kandub puuduj\u00e4\u00e4k edasi p\u00f5lvkonniti<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201eK\u00fcsimus pole enamasti selles, et vanemad oma lapsi ei armasta, vaid pigem selles, mis neil lastele anda on,\u201d kirjutab Kene.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>Mari lugu. Mari ema j\u00e4i v\u00e4iksena ilma oma ema hoolest ja kasvas hiljem isa uues peres. S\u00f5ja- ja puuduseaastatel nappis nii toitu kui ka hoolimist. Temast sai hea spetsialist, kuid oma lapsi kasvatades oli tal raske pakkuda l\u00e4hedust ja tingimusteta armastust, mida ta ise polnud kogenud.<\/em> <em>Mari kasvas \u00fcles pidevalt armastust taotledes: lapsena p\u00fc\u00fcdis ta olla hea ja kuulekas, teismeeas v\u00e4ljendas oma raskusi trotsiga. Ta hakkas varakult poistega suhtlema ja alkoholi tarvitama. Samal ajal oli ta andekas, l\u00f5petas edukalt \u00fclikooli ning tegeles muusika ja kunstiga. Ometi eba\u00f5nnestusid suhted \u00fcksteise j\u00e4rel. Mida ta ka ei teinud, ei tekkinud temas tunnet, et ta on piisavalt hea.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Mari lugu n\u00e4itab, kuidas v\u00e4liselt edukas elu ja sisemine ebapiisavuse tunne v\u00f5ivad eksisteerida k\u00f5rvuti. Oma perekonna lugu vaadates pole peamine otsida s\u00fc\u00fcdlast, vaid m\u00f5ista, millised vajadused j\u00e4id m\u00e4rkamata ja milliseid uskumusi inimene sellest kaasa v\u00f5ttis. Varasemate p\u00f5lvkondade raskused aitavad toimunut m\u00f5testada, kuid ei muuda t\u00e4naseid vajadusi v\u00e4hem oluliseks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Kui partnerilt oodatakse ka lapsep\u00f5lves saamata j\u00e4\u00e4nut<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kene kirjeldab, kuidas paarisuhtest v\u00f5idakse otsida enamat kui t\u00e4nast l\u00e4hedust: kinnitust kogu oma v\u00e4\u00e4rtusele ja h\u00fcvitust lapsep\u00f5lves saamata j\u00e4\u00e4nu eest. Tunnustus rahustab korraks, kuid peagi vajatakse uut kinnitust. Kas sa ikka armastad mind? Kas ma olen piisav? Kas sa j\u00e4\u00e4d? L\u00e4heduse vajamises pole midagi h\u00e4biv\u00e4\u00e4rset. Raskeks muutub olukord siis, kui kogu enesev\u00e4\u00e4rtus s\u00f5ltub teise vastusest ning hirm suhte kaotamise ees sunnib oma vajadustest loobuma. Armastav partner ja turvaline suhe saavad toetada, kuid varasemate haavadega tegelemine ei saa j\u00e4\u00e4da ainult partneri \u00fclesandeks. Inimene vajab v\u00f5imalust \u00f5ppida tundma oma v\u00e4\u00e4rtust ka s\u00f5ltumatult teise rahulolust.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Kui t\u00e4helepanu eest tuntakse kohustust midagi vastu anda<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>Riina lugu. Soome-kreeka perest p\u00e4rit Riina vanemad lahutasid, kui ta oli v\u00e4ike. Muusikust isa \u00f5petas talle laulmist ja pillim\u00e4ngu, professorist ema oli n\u00f5udlik ning seadis t\u00fctrele k\u00f5rgeid ootusi. Vanemate vahele j\u00e4i pinge ja v\u00f5istlus: m\u00f5lemad soovisid Riinat enda n\u00e4o j\u00e4rgi kujundada ning ootasid, et ta teise \u00f5petused k\u00f5rvale j\u00e4taks.<\/em> <em>Riinast sai andekas muusik ja mitme keele valdaja, kuid ise ei suutnud ta oma oskusi v\u00e4\u00e4rtustada. Ta oli \u00f5ppinud ja pingutanud, et vanemate armastust \u00e4ra teenida. Hiljem hakkas ta otsima hoolimist meessuhetest. Suhte s\u00e4ilitamiseks t\u00e4itis ta meeste soove ja astus seksuaalsuhetesse ka enda vajaduste arvelt. M\u00f5ne meestuttava kutse peale v\u00f5is ta s\u00f5ita teise riiki, et temaga kohtuda ja seksida.<\/em> Riina j\u00e4tkas paarisuhetes sama armastuse \u00e4rateenimise mustrit, mida oli kogenud vanematega. Juba heatahtlik t\u00e4helepanu v\u00f5is tekitada tunde, et n\u00fc\u00fcd ollakse teisele midagi v\u00f5lgu. Vastutasuks antakse oma aega, hoolitsust v\u00f5i seksuaalset l\u00e4hedust, kuigi enda soov v\u00f5ib olla teine. T\u00e4helepanu, kingitus ega suhtes olemine ei anna kellelegi \u00f5igust teise kehale. Hoolimist ei pea tasuma seksiga ja keeldumine ei v\u00e4henda inimese v\u00e4\u00e4rtust.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Aitamine kui viis olla armastatud<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">M\u00f5ni laps \u00f5pib varakult, et tema \u00fclesanne on teisi hoida: hoolitseda haige v\u00f5i s\u00f5ltuvusprobleemiga vanema, v\u00e4iksemate \u00f5dede-vendade v\u00f5i kodurahu eest. Kene kirjeldab, kuidas sellest v\u00f5ib kujuneda muster: olen hea ja vajalik siis, kui keegi vajab minu abi. T\u00e4iskasvanuna v\u00f5ib inimene tunda end k\u00f5ige kindlamalt p\u00e4\u00e4stja v\u00f5i hoolitseja rollis. Teise vajadus tema j\u00e4rele n\u00e4ib t\u00f5endina armastusest. K\u00fcsimus \u201ekas mul on siin hea?\u201d taandub k\u00fcsimuse \u201ekuidas ta ilma minuta hakkama saab?\u201d ees. <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">N\u00e4iteks v\u00f5ib alkoholis\u00f5ltuvusega inimese partner varjata tema joomist ja p\u00f5hjendada t\u00f6\u00f6lt puudumist haigusega. L\u00e4hedast kaitsta p\u00fc\u00fcdes v\u00f5tab ta enda kanda tagaj\u00e4rgi, millega teine peaks tegelema. Hoolimine pole probleem. Piir kaob siis, kui aitaja v\u00e4simus, tervis ja vajadused ei mahu enam \u00fchisesse ellu. L\u00e4hedast saab toetada, kuid tema eest ei saa elada ega tema s\u00f5ltuvust oma pingutusega \u00e4ra lahendada.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Kaass\u00f5ltuvus ja l\u00e4his\u00f5ltuvus: milles on erinevus?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kene eristab kaass\u00f5ltuvust ja l\u00e4his\u00f5ltuvust, kuigi nende vahel on kattuvusi. M\u00f5isteid kasutatakse eri k\u00e4sitlustes m\u00f5nev\u00f5rra erinevalt; siin aitavad need kirjeldada suhtemustreid, mitte panna lugejale diagnoosi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Kaass\u00f5ltuvuse puhul korraldub elu l\u00e4hedase s\u00f5ltuvusprobleemi \u00fcmber.<\/strong> Inimene j\u00e4lgib teise seisundit, ennetab tagaj\u00e4rgi, vabandab tema k\u00e4itumist ja v\u00f5tab \u00fcha rohkem vastutust. Enda vajadused j\u00e4\u00e4vad tagaplaanile. Muster ei pruugi kaduda ka l\u00e4hedase taastudes: pideva muretsemise ja enese unustamisega harjunud inimene v\u00f5ib vajada omaette tuge.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>L\u00e4his\u00f5ltuvuse puhul s\u00f5ltub enesetunne ja elukorraldus l\u00e4hedasest tervikuna:<\/strong> tema tujudest, hinnangutest, l\u00e4heduse pakkumisest v\u00f5i eemalet\u00f5mbumisest. Partneril ei pea olema s\u00f5ltuvusprobleemi. Ometi kohanetakse tema reeglitega nii p\u00f5hjalikult, et enda tunded j\u00e4\u00e4vad m\u00e4rkamata. Kui teine eemaldub, pingutatakse rohkem. Kui ta alandab, otsitakse viga endas.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dchine joon on keskendumine teisele ja suhte s\u00e4ilitamisele enda vajaduste arvelt. L\u00e4his\u00f5ltuvus ja l\u00e4hisuhtev\u00e4givald pole siiski sama: k\u00f5ik ennast unustavad suhtemustrid ei ole v\u00e4givaldsed ning v\u00e4givalla kogemine ei t\u00e4henda, et inimene oleks l\u00e4his\u00f5ltuv.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Kui tuttav suhtemuster varjab v\u00e4givalda<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Videovestluses kirjeldab Kene, kuidas kontroll v\u00f5ib tekkida j\u00e4rk-j\u00e4rgult. Esialgu erilise ja hoolivana tundunud t\u00e4helepanu k\u00f5rval j\u00e4\u00e4b inimese valikuruum j\u00e4rjest v\u00e4iksemaks. \u201dT\u00f6\u00f6le vastu tulemine v\u00f5ib olla armas \u017eest. Kui eesm\u00e4rk on aga takistada partneril teistega kohtumast ning tal pole vabadust keelduda, on t\u00e4hendus teine. Oluline pole \u00fcksik tegu, vaid see, kas suhtes s\u00e4ilivad vabadus ja turvalisus.\u201d Kui inimene kardab oma arvamust avaldada v\u00f5i keelduda, ei saa toimuvat taandada tavaliseks erimeelsuseks. Enda vajadusi v\u00e4hendama ja teise k\u00e4itumist v\u00e4lja vabandama harjunud inimesel v\u00f5ib olla seda raske m\u00e4rgata. Kuid \u00fckski lapsep\u00f5lvekogemus ega suhtemuster ei tee teda v\u00e4givalla eest vastutavaks. <strong>V\u00e4givalla eest vastutab selle kasutaja.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Miks lahkumine v\u00f5ib olla nii raske?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Vestluses kerkib esile lootus, et p\u00e4rast k\u00f5iki pingutusi l\u00e4heb l\u00f5puks paremaks. Inimene v\u00f5ib p\u00fc\u00fcda saavutada midagi, mida on kogu elu igatsenud: olla piisav ja armastatud. H\u00e4bi lisab raskust, eriti kui on tunne, et ka varem on suhtes \u201eeba\u00f5nnestutud\u201d. Lahkumist v\u00f5ivad takistada praktilised asjaolud ja hirm. Lahkumineku ajal v\u00f5ib v\u00e4givalla oht suureneda, mist\u00f5ttu tasub samme kavandada koos spetsialistiga. K\u00fcsimuse \u201emiks sa \u00e4ra ei l\u00e4he?\u201d asemel aitab sageli rohkem: \u201eMida sa praegu vajad ja kuidas saan sind toetada?\u201d<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Lapse jaoks loeb kodune \u00f5hkkond<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lapsep\u00f5lvest r\u00e4\u00e4kides j\u00f5uame tagasi t\u00e4naste perede juurde. Ka laps, keda otseselt ei l\u00f6\u00f6da, v\u00f5ib kannatada koduse hirmu, alandamise ja \u00e4hvardamise t\u00f5ttu. V\u00e4givalla n\u00e4gemine ja kuulmine m\u00f5jutab tema turvatunnet. Lapse \u00fclesanne pole vanemaid lepitada ega kellegi armastust tubli olemisega kindlustada. Raske lapsep\u00f5lv ei m\u00e4\u00e4ra siiski tulevikku: turvalisuse ja toe abil on v\u00f5imalik \u00f5ppida teistsuguseid viise enda ja teistega suhtlemiseks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Tagasi enda juurde ei pea j\u00f5udma \u00fcksi<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Mustri m\u00e4rkamine v\u00f5ib alata k\u00fcsimustest: mida mina tunnen ja vajan? Mida teen soovist ja mida hirmust, et mind muidu ei armastata? Need pole \u00fcleskutse ohtlikus suhtes partneriga vastanduda. Hirmu ja v\u00e4givalla korral on esikohal turvalisus ning professionaalne abi. Kene r\u00f5hutab emakeelse toe t\u00e4htsust. Soomes elades v\u00f5ib eestikeelne n\u00f5ustaja v\u00f5i terapeut olla esimene turvaline kontakt oma kogemuse s\u00f5nastamiseks. Kiire abi otsimisega ei pea aga ootama eestikeelse spetsialisti leidmiseni. Alustamiseks pole vaja valmis diagnoosi ega otsust lahku minna. Piisab teadmisest, et miski teeb haiget, sinu vajadused on kadunud v\u00f5i sa ei tunne end turvaliselt. <strong>Sa v\u00f5id hoolida teisest ilma ennast kaotamata. Sa v\u00f5id vajada l\u00e4hedust ilma selle eest oma piiridega maksmata. Ja sa oled v\u00e4\u00e4rt hoolimist ka siis, kui sa parasjagu kedagi ei p\u00e4\u00e4sta.<\/strong> Kui partner v\u00f5ib j\u00e4lgida sinu telefoni v\u00f5i kontosid, otsi v\u00f5imaluse korral abi seadmest, millele tal pole ligip\u00e4\u00e4su, ja aruta spetsialistiga ka digiturvalisust.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a href=\"https:\/\/eestiperedsoomes.fi\/fi\/vestlus-psuhhoterapeut-kene-truvega-lahisuhtevagivalla-teemal\/\">Vaata videovestlust ps\u00fchhoterapeut Kene Truvega SIIT  <\/a><a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=Of47KurVLY0&amp;t=2s\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=Of47KurVLY0&amp;t=2s<\/a><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>Lugu p\u00f5hineb Kene Truve artiklil \u201eArmastuse \u00e4rateenimine saab alguse lapsep\u00f5lvest\u201d (Pere ja Kodu; algteksti toimetaja Eve Kallaste) ning Cathy Kononow ja Kene Truve videovestlusel. Algartiklit on kasutatud Kene Truve loal. Mari ja Riina lood on esitatud l\u00fchendatult.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Armastust ei pea v\u00e4lja teenima \u2013 ka siis, kui oled seda kogu elu teinud Kui inimene pole saanud kogeda, et teda armastatakse tema enda p\u00e4rast, v\u00f5ib armastusest saada midagi, mille [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":2905,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","ast-disable-related-posts":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"_EventAllDay":false,"_EventTimezone":"","_EventStartDate":"","_EventEndDate":"","_EventStartDateUTC":"","_EventEndDateUTC":"","_EventShowMap":false,"_EventShowMapLink":false,"_EventURL":"","_EventCost":"","_EventCostDescription":"","_EventCurrencySymbol":"","_EventCurrencyCode":"","_EventCurrencyPosition":"","_EventDateTimeSeparator":"","_EventTimeRangeSeparator":"","_EventOrganizerID":[],"_EventVenueID":[],"_OrganizerEmail":"","_OrganizerPhone":"","_OrganizerWebsite":"","_VenueAddress":"","_VenueCity":"","_VenueCountry":"","_VenueProvince":"","_VenueState":"","_VenueZip":"","_VenuePhone":"","_VenueURL":"","_VenueStateProvince":"","_VenueLat":"","_VenueLng":"","_VenueShowMap":false,"_VenueShowMapLink":false,"footnotes":""},"categories":[60,1],"tags":[],"class_list":["post-2904","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-artiklid-ja-blogid","category-uhiskond"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eestiperedsoomes.fi\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2904","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eestiperedsoomes.fi\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eestiperedsoomes.fi\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eestiperedsoomes.fi\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eestiperedsoomes.fi\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2904"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/eestiperedsoomes.fi\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2904\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2907,"href":"https:\/\/eestiperedsoomes.fi\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2904\/revisions\/2907"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eestiperedsoomes.fi\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2905"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eestiperedsoomes.fi\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2904"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eestiperedsoomes.fi\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2904"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eestiperedsoomes.fi\/fi\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2904"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}